Lepinguõigus

Tere,

Küsimus äriühinguna üürilepingu sõlmimises. Väikeettevõte soovis rentida tootmispinda, millega üürileandja kohe ka nõustus. Oli suuline kokkulepe üürisumma ja kommunaalide maksmise kohta. Korduvalt paluti koostada ka leping. Üürileandja vabandas aga ajapuudusega. Leping algas sisuliselt (ehk ruumid tehti kättesaadavaks) aprill 2014 keskel. Ühtegi arvet, ega ka lepingut ei saabunud enne oktoobri algust. Kuna raamatupidamisel arveid pole olnud, siis pole olnud võimalust ka üüri tasuda ja ka suuliselt pole siiani küsitud.
Esimesel oktoobril saatis üürileandja lepingu, koos ulmeliste tingimustega ning arvetega ning palvega need järgmiseks kuuks (novembriks 2014) tasuda.
Kui õiguspärane see olukord on? Arvestades, et üürnik on korduvalt lepingut palunud, kuna küsimus ei ole kunagi ainult üürisummas vaid ka muudes tingimustes. Kuna ruume oli vaja, suuline üldkokkulepe oli olemas, siis koliti sisse heas usus, et leping saabub.

Kas üürileandja saab nõuda eelnevate arvete (mille kohta siiani arved puuduvad) sissenõudmist?
Kas üürileandja võib ähvardada väljaviskamisega, kui sisuliselt poole aasta arveid ei tasuta ühe kuuga... arvestades, et neid tingimusi enne ei teatud. Ning Arveid ei saadetud. Kas võib eeldada, et on õiguspärane nõuda maksete ajatamist, osade kaupa makset. Kas siin on piirang, mis aja jooksul, eeldusel, et lepingus seda kirjas pole?

Peamine küsimus - mida üürileandja üldse saab nõuda, kui leping puudus ning kogu suuline kokkulepe toimus ka ilma tunnistajateta?
Loomulikult sooviks väike ettevõte ideaalis jääda samadesse ruumidesse, kuid mitte väljapressimise hinnaga.

Aitäh!