Korteriomandiõigus


Küsimus: Kas korterite majanduskulude arvestamisel tuleks aluseks võtta kinnistusraamatu või ehitisregistri andmed?21.11.2015

Kas oskaksite öelda, kummad andmed tuleks aluseks võtta korterite majanduskulude arvestamisel - kinnistusraamatu või ehitisregistri? Paraku, mis puutub minu elukohta, siis lähevad need andmed omavahel lahku ning on tekitanud majaelanike vahel konflikti. 10-korterilise maja enamuse korterite reaalosa suurendati keldrite ja pööningute arvelt. Kuna kõigil korteritel pind ei suurenenud, siis need kellel pind samaks jäi, ei ole rahul, et majanduskulude arved koostatakse endisi ruutmeetreid arvestades. Pinda juurde saanud korterid on majas enamuses, nende hulka kuuluvad ka ühistu esimehe ning revidendi korterid ning nüüd ei ole nemad nõus, et majanduskulude arvestamisel võetaks aluseks uued pindalad. Kinnistusraamatu järgi on korterite pinnad nii nagu nad notari juures said kinnitatud - keldrid pööningud reaalosadena liidetud, ent Ehitisregistris on pinnad vanad. Ehitisregistri järgi käsibki juhatus revidendi heakskiidul koostada majanduskulude arved. Loogika järgi võiks ju oletada, et Kinnistusraamatu ja Ehitisregistri andmed on identsed. Kas on ühistu poolt midagi tegemata jäetud või ongi niimoodi õige, nagu praegu tehakse? Aasta on juba möödas sellest kui Kinnistusraamatusse kanne tehti. Kõik majanduskulud arvestatakse ruutmeetrite järgi. Minu korter näiteks maksab ca 20 eurot kuus praegu rohkem kui uute pindadega arvestades maksma peaks.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korterite majanduskulude jagamisel tuleb aluseks võtta kinnistusregistrist nähtavad andmed, sest nii valitseja, kui korteriühistu kaudu majandamise korral on majandamiskulude eesmärgiks kaasomandi eseme säilitamine. Järelikult tuleb vastav kulu jagada korteriomanike vahel lähtudes kaasomandi suurusest, mida näitab kinnistusregister.
Eelpool kirjeldatud majanduskulude jaotamise põhimõte on sätestatud asjaõigusseaduse paragrahv 75 lõikes 1, korteriomandiseaduse paragrahv 13 lõikes 1 ja korteriühistuseaduse paragrahv 15 primm lõikes üks. Sellest kõrvalekaldumine saab toimuda vaid korteriühist põhikirja alusel, kuid seadusandja on sealjuures märkinud, et seadusest erinev kohustuste jaotuse alus majandamiskulude kandmisel on lubatud, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.

Tervitades,
Andry Krass, MAL
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ