Korteriomandiõigus
Küsimus: Mida teha, kui kindlustati kogu kortermaja sisustus tervikuna, aga mina soovin ise oma korterisisustust kindlustada?09.05.2015
Tere! Väiksemas kortermajas, milles puudub veel KÜ, kuid mis on jagatud korteriomanditeks, otsustati korteriomanike üldkoosolekul hoone kindlustada. Üks korteriomanikest sõlmiski hoone kindlustuslepingu, kindlustades kortermaja ühtse tervikuna, s.t. ühe lepingu raames kindlustati nii hoone kaasomandi ese kui ka kõigi korteriomandite siseviimistlus. Olemasolev kindlustuspoliis katab ainult teatud riskid, puudub vastutuskindlustus. Korteriomandiseaduse paragrahv 15 lõige 6 punkt 3 käsitleb korteriomanike huvidele vastava valitsemisena ainult kaasomandi eseme ja korteriomanike vastutuse kindlustamist.
Olen ainuke korteriomanik majast, kes sooviks teiste korteriomanikega ühiselt kindlustada ainult hoone kaasomandi eseme, ja seda koos vastutuskindlustusega. Isikliku korteriomandi siseviimistluse sooviksin kindlustada ise enda poolt valitud tingimustel ja kindlustusseltsis. Kahjuks ülejäänud korteriomanikud on olemasoleva kindlustuslepinguga rahul ja mingeid muutusi selles osas teha ei soovi.
Kas ja kuidas oleks võimalik mõjutada teisi korteriomanikke tühistama olemasolev kindlustusleping ja sõlmima uus leping vastavalt Korteriomandiseaduses soovitatule? Kas on võimalik nõuda siiski ka vastutuskindlustuse võtmist, kui korteriomanike enamus on kategooriliselt vastu "igasugusele raha mõttetule raiskamisele"? Aitäh vastamast!
Olen ainuke korteriomanik majast, kes sooviks teiste korteriomanikega ühiselt kindlustada ainult hoone kaasomandi eseme, ja seda koos vastutuskindlustusega. Isikliku korteriomandi siseviimistluse sooviksin kindlustada ise enda poolt valitud tingimustel ja kindlustusseltsis. Kahjuks ülejäänud korteriomanikud on olemasoleva kindlustuslepinguga rahul ja mingeid muutusi selles osas teha ei soovi.
Kas ja kuidas oleks võimalik mõjutada teisi korteriomanikke tühistama olemasolev kindlustusleping ja sõlmima uus leping vastavalt Korteriomandiseaduses soovitatule? Kas on võimalik nõuda siiski ka vastutuskindlustuse võtmist, kui korteriomanike enamus on kategooriliselt vastu "igasugusele raha mõttetule raiskamisele"? Aitäh vastamast!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Vastus küsimusele sõltub selle eelduse õigsusest.
Küsimuse eelduse kontroll: korteriomandi reaalosa ulatuse sätestab KOS § 2, selle lõige 1 kohaselt ON reaalosa: piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Sama paragrahvi lõige 2 ütleb, et reaalosa EI OLE: ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires.
Vahekkkuvõte 1: KOS ei sätesta sõnaselgelt siseviimistluse kuuluvust korteriomandi reaalosasse.
Vahekokkuvõte 2: seisukohta, mille kohaselt on siseviimistlus korteriomandi reaalosa, toetab KOS § 2 lg-s 1 tehtud viide hooneosadele, mida saab eraldi kasutada teiste korteriomanike õiguseid kahjustamata. Seisukohta, mille kohaselt siseviimistlus ei ole korteriomandi reaalosa, toetab KOS § 2 lg-s 2, mille kohaselt ei ole reaalosa ehitis.
Vahekokkuvõttes toodud kollisioonolukorra lahendamiseks juhindun tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 55 lg-st 1, mille kohaselt on ehitise olulisteks osadeks asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata, ning asun seisukohale, et siseviimistluse puhul TULEB EELDADA selle kuulumist kaasomandi eseme hulka. Eeltoodust tulenevalt tuleb eeldada ka seda, et korteriomanikud ei ole siseviimistlust tervikuna kindlustades oma pädevuse piire ületanud.
Olukorras, kus Teie siseviimistluse kindlustamisega ei nõustu, tuleb Teil tõendada selle kuulumist korteriomandi reaalosa hulka ning taotleda selle kindlustamisega seoses vastuvõetud otsus(t)e tühistamist.
Vastutuskindlustusega on lahendus lihtsam. Kuna KOS sätestab selle sõlmimise kohustuse sõnaselgelt, siis on korteriomanikel (või valitsejal või korteriühistul) kohustus selline leping sõlmida juba siis, kui seda nõuab üks korteriomanik. Juhul, kui kohustatud isikud korteriomaniku nõuet ei täida, siis annab KOS § 15 lg 2 talle õiguse sõlmida ise vastav kindlustusleping ning nõuda sellega seotud kulud sisse isiku(te)lt, kes vastavat kohustust rikkus(id).
Tervitades,
Andry Krass
Õigusteaduse magister
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Korteriomandiõigus