Asjaõigus


Küsimus: Kes tohib detailplaneeringut koostada?12.06.2012

Suur tänu detailplaneeringuga seonduvatele küsimustele vastamast. Lugesin läbi Planeerimisseaduse ja tekkis küsimus: kas kinnistu omanik ise tohib detailplaneeringu koostaja olla, kas siin ei teki huvide konflikti (§ 10 (6-2) Kui esineb asjaolu, mis takistab planeeringu koostamisest huvitatud isikul lepingus ettenähtud ülesannet täita, on planeeringu koostamise korraldajal õigus haldusleping ühepoolselt lõpetada. Nimetatud juhul võib teha otsuse planeerimismenetluse lõpetamise kohta).

Kõne all oleva juhtumi puhul on planeeringu koostajaks vastava erialakõrgharidusega spetsialist (§ 13. Planeeringu koostamise õigus), kes on juhtumisi ka sama kinnistu omanik.

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Teie küsimustest ei ole selgunud sellist asjaolu, mis takistaks planeeringu koostajal oma ülesannet täitmast (planeerimisseaduse § 10 lg 6-2). See, kas isik koostab planeeringu ise (kui kvalifitseerub) või tellib selle koostamise pädevalt isikult (kui ei kvalifitseeru), ei puutu asjasse, sest viimasel juhul koostaks pädev isik planeeringu esmase lahenduse ikkagi selliselt, nagu tellija on seda soovinud. Huvide konflikti ei saa planeeringu ise koostamise korral tekkida, sest planeering iseenesest ei ole erapooletu isiku nägemus maa-ala täiesehitamise võimalustest vms, vaid just õigustatud isiku enda visioon maatüki arendamise võimalustest, optimaalsest jaotusest, maksimaalsest kruntide arvust, kruntide suurusest jne.

Planeeringu algataja on reeglina kinnisasja omanik või muul alusel huvitatud teatud maa-ala välja arendamisest, kes esitab planeerimisel oma soovi, millist lahendust tema taotleb. Kuivõrd tiheasustusega maa-alal ei ole võimalik kõigi maaomanike soove 100%-liselt realiseerida, siis peab iga isik planeerimisel nii oma kui naabri soovidega arvestama. Planeeringu koostaja peab oma soovid realiseerima võimalikult selliselt, et ka naabrite huvid oleksid kaitstud.

Samas peavad ka naabrid arvestama, et igal maaomanikul (või muul alusel õigustatud isikul) on seadusest tulenev õigus oma maaga teha, mida soovib (erandid välja arvata). Kui kinnisasja omanik soovib oma maatüki kruntideks jagada (mida tuleb teha läbi planeeringu), siis ilma põhjuseta ei ole alust seda keelata. Ainuüksi see, et naaber peaks hakkama seni harjunud asukohast teistkaudu koju sõitma, ei õigusta keelamast kinnisasja omanikul oma maatükki arendamast ja seda käsutamast. See tähendab, et nii, nagu planeeringu koostaja peab arvestama naaberkrundile ligipääsu tagamise ning sellega kaasnevate muudatustega tema esialgses visioonis, peab ka naaber arvestama, et planeeringuga võib tekkida vajadus tema senist elukorraldust mõnevõrra muuta.

Oluline on see, et planeeringu koostamisel arvestataks kõigi tulevasi muudatusi puudutavate isikute huvidega ja leitaks selline kesktee, mis on kõigile maksimaalselt talutav. Seda, et protsess oleks läbipaistev, lahendused kõigile teada ja et kellelegi liiga ei tehtaks, jälgib kohalik omavalitsus. Planeeringut, kus teie huvidega ei ole mingil viisil arvestatud või on nähtud ette teile ebamõistlikud lahendused, ei saa kohalik omavalitsus kehtestada.