Asjaõigus


Küsimus: Kas detailplaneeringute läbiviimiseks on üleriiklik kord ja kes tegeleb läbiviimise järelvalvega?11.06.2012

Kuidas toimub kohalikus omavalitsus detailplaneeringute menetlemine? Kas selle kohta on üleriigiline kord või kehtestab iga omavalitsus selle ise ning kes teostab järelvalvet? Millised on õigused detailplaneeringu vastustamiseks (näiteks naaberkinnistu omaniku poolt, kelle õigusi kavandatav planeering rikub), kas omavalitsus võib planeeringu vastu võtta hoolimata vastuseisust ja kas ainult kohtusse minek on võimalus detailplaneeringut peatada?
Kas omavalitsus peab planeeeritava kinnistu naabritele teada andma, et planeering on algatatud, kuidas asjad edenevad ja mis on kavas. Või on tõesti nii, et teatavad koduleheküljel dokumendiregistris, et planeering on avalikuks tutvumiseks välja pandud (kusjuures naaberkinnistud ei pruugi iga päev internetti läbi kammida), seal nädal aega olnud, vastulauseid polnud ja võetaksegi vastu, justkui tagaselja. Kui ma olen teada saanud, et planeering on algatatud ja palunud omale teada anda, millal pannakse avalikule väljapanekule (näiteks meiliga), kas kohalik omavalitsus peab seda tegema?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Detailplaneeringu menetlemist reguleerib planeerimisseadus, mis kehtib üleriigiliselt. Vastavasisulist järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle teostab maavanem. Küsimusest jääb arusaamatuks, millisel eesmärgil te planeerimist peatada soovite.
Planeeringu käigus töötatakse välja lahendused kuidas ja mida konkreetsel maa-alal hakatakse ehitama, s.t kehtestatakse tingimused tehnovõrkudele ja teedele, määratakse ehitusõigused jms. Kohtusse maksab minna siis, kui planeering on kehtestatud ilma teie huvidega arvestamata. Kohalik omavalitsus võib planeeringu vastu võtta ka hoolimata ühe isiku vastuseisust, kui planeeringus sisalduvad lahendused siiski arvestavad nii enamuse kui vähemuse huve. See, et ühele asjaosalisele konkreetne lahendus ei meeldi, ei anna alust planeeringut kehtestamata jätta. Oluline on see, et lahendus oleks olemas - s.t kui näiteks senine juurdepääs teie kinnistule suletakse, siis peab planeeringus olema ettenähtud teine viis, kuidas te oma kinnisasjale tulevikus pääsema hakkate. Naabrite ettepankutega tuleb planeeringu koostamisel arvestada või siis põhjendada, miks eelistatake ühele väljapakutud lahendusele teist.
Pärast detailplaneeringu algatamise otsustamist peab kohalik omavalitsus sellest teatama kohalikus ajalehes ühe kuu jooksul. Sama aja jooksul tuleb panna planeeritavale maa-alale kõigile nähtav infotahvel, mis peab sisaldama planeeringuga seotud olulist informatsiooni (mh mis on planeeringu eesmärgid ja kes planeeringut korraldab). Sama informatsioon tuleb edasta planeeritava maa-ala naabritele jm asjast otseselt puudutatud isikutele vahetult kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsustamisest alates. Kohalik omavalitsus peab igal juhul planeeringuga puudutatud isikud planeeringu koostamisse kaasama. Eelkõige väljendubki see selles, et naaberkinnisasjade omanikud saavad näiteks moodustatavate kruntide asukohtade ja juudepääsu teede osas kaasa rääkida ja jälgida, et nende krundile oleks juudepääsud tagatud ka uue planeeringu järgi. Kui olete vajalikud kontaktid teada saanud, oleks seetõttu mõtekas otse planeeringu koostajaga (arhitektiga) kontakteeruda, et vajalikku informatsiooni saada ning ka omapoolsed ettepanekud teha. Eeltoodust tulenevalt peab kohalik omavalitsus ka teie päringule detailplaneeringu avaliku väljapaneku aja kohta igal juhul infot andma, hoolimata sellest, kas küsite infot meili teel või kirjalikult.