Asjaõigus

Peaksite alustama kohalikust omavalitsusest - vallast või linnast, sest maatükkide jagamisega tegeleb just kohalik omavalitsus, seal määratakse ka maatükile sihtotstarve ja projekteerimistingimused. Viimastega määratakse muuhulgas ka ära, kuidas tuleb lahendada kinnistule juurdepääs. Seetõttu peaks teie soovitav lahendus olema igal juhul vallaga eelnevalt kooskõlastatud, vastasel juhul ei pruugi te oma maatükile ehitusõigust saadagi. Kinnisasjade jagamisel ja planeerimisel on alati oluline see, et oleks lahendatud maatüki reaalse kasutamise küsimused - s.h juurdepääsud. Küsimusest ei selgu, kui suure riigi maanteega on tegemist, kuid see, et Maanteeamet teile luba ei anna, peab olema kuidagi põhjendatud, kas liiklusohutuse vms-ga. Riigi maantee on eelduslikult ehitatud vastava planeeringu ja projekti järgi, kus on etteantud, kust ja kuidas peavad olema lahendatud peale- ja mahasõidud, kas ristmikud on üldse lubatud lähtuvalt selle konkreetse teelõigu eripäradest, liiklusohutusest jms. Selleks, et teha sellele teele üks ristmik juurde, võib eksisteerida vajadus esmalt muuta planeeringut (olenevalt kehtivast planeeringust). Seejärel koostada planeeringu alusel vastav projekt, millega lahendatakse tehnilised küsimused (maanteekraav, elektri- ja sideliinid, kas ristmik või kiirendus-, aeglustusrajad, kui on erladusribaga ühesuunaliste sõiduradadega tee, siis ümberpööramise kohad jne).
Kui majade paiknemise tõttu ei ole isa krundile võimalik juurdepääsuteed valla teele pääsemiseks rajada, võib olla põhjendatud ka naaberkrundi kasutamine - kui saate naabriga kokkuleppele või kui see oleks asjaolusid arvestades kõige mõistlikum võimalus.
Seega, alustage vallast, uurige välja, mis põhjusel Maanteeamet luba ei anna ning millise lahenduse vald välja pakub - vallas on eeldatavasti vajalikud projektid ja info olemas. Seejärel saate juba otse Maanteeametiga diskussiooni astuda. Kui selgub, et Maanteeameti keeldumine on põhjendamatu, saate nende otsuse halduskohtus vaidlustada.