Asjaõigus

Kaupluse poolt vale müügihinna näitamine on tarbijakaitse seaduse tähenduses eksitav kauplemisvõte ja selle kasutamine on kauplejale keelatud. Samas ei kohusta tarbijakaitse sätted müüjat enda poolt pakutud tingimustega lepingut sõlmima ega muuda ka sellistele andmetele tuginedes sõlmitud teihingut tühiseks. Otseselt ostu sooritamist ja tehingu siduvust reguleerib võlasõigusseadus ning viimane sätestab põhimõtte, et poes kauba hinna presenteerimine on kutse esitada pakkumus. Ehk siis mitte pood ei esita pakkumist ostjale, et viimane ostaks kauba sellise hinnaga, nagu sildil kirjas, vaid et ostja esitaks pakkumuse osta kaup sildil kirjutatud hinnaga. Selleks, et tehing toimuks, peab müüja pakkumusega nõustuma.
Kuivalt juriidiline konstruktsioon poes, näiteks leiva, ostmisest oleks selline, et müüja paneb leiva letile ja märgib selle hinna, kutsudes sellega potentsiaalseid ostjaid esitama pakkumus selle leiva ostmiseks just sellise hinnaga, nagu hinnasildil kirjas. Ostja tuleb ja võtab leiva, läheb kassasse ja esitab müüjale pakkumuse - ta pakub oma tegevusega (leiva kassalindile asetamisega) müüjale välja, et ostab selle leiva sellise hinnaga, nagu sildil märgitud - müüja otsustab, kas lükkab pakkumuse tagasi või aktsepteerib seda. Pakkumusega nõustudes ta müüb leiva sellise hinnaga, millega ostja välja pakkus ning tehing ongi sõlmitud - seadus ei kohusta tehingu sõmimisel sõnadega oma tahet väljendama, piisab, kui mõlema poole tegevusest võib järeldada, et nad on jõudnud kokkuleppele ja on valmis tehingut sõlmima. Seega sisuliselt on tehing sõlmitud, kui ostja väljendaab oma käitumisega kassas, et ta soovib leiba osta ja müüja omakorda, et ta on valmis seda müüma, leib läheb ostjale ja raha müüjale. Kui ostja poolt pakutud tingimused aga müüjale ei sobi (hind on vale), siis võib ta tehingu tegemisest keelduda, sest lepinguvabaduse põhimõttestu tulenevalt ei saa kedagi kohustada temale ebasoodsat lepingut sõlmima. See, et hind on müüja enda poolt valesti märgitud, ei puutu tehingu aktsepteerimise juures asjasse (kuigi on hea kaubandustava ja tarbijakitse sätetega vastuolus). Ka võlaõisusseadus kohustab tarbijale müügi korral müüjat avaldama kogu asja ostmise otsustamiseks vajalikku teavet, kuid selle avaldamata jätmine ei muuda tehingu pooli ega tehingu sõlmimise põhimõtteid. Pakkujaks jääb endiselt ostja ning müüja ei ole kohustatud tema pakkumusega nõustuma.
Seega - kui te lähete poodi ja soovite osta allahinnatud kaupa, annate selle kassapidajale ja viimane ütleb, et hind on vale, siis juriidiliselt keeldub kassapidaja teie pakkumist vastu võtmast ja teeb teile vastupakkumise - kas soovite seda asja teise hinnaga osta .... Tehingu sõlmimise seisukohalt on juriidiliselt kõik korretkne ja kui te ei ole nõus juurde maksma, siis ei pea müüja teile seda kaupa müüma.