Äriõigus


Küsimus: Kellel on õigus ennast nimetada "juristiks", kas selleks peab olema vastav diplom?21.11.2013

Kellel on õigus oma teenuseid reklaamides kasutada nimetust "jurist", "jurist abi"? Kas selleks peab olema lõpetatud kõrgem või madalam juurakõrgharidus? Või võib iga inimene omamata mitte mingisugust haridust müüa oma teenuseid "juristina" või "jurist abina"?
Kas juura mõningatel loengutel käinud on juba õigusega "jurist abi"?
Kas ma võin endast kasutada nimetust "õigusteaduskonna üliõpilane", kuigi ma praegu ei õpi Tallinnas, sest olen leidnud hea töö?
Juhul kui ma kasutan endast neid nimetusi, siis vist sellest karistust ei tule, juhul kui see on seaduse vastane?
"Juristi" või "jurist abi" ametinime õigustab ikkagi saada suured rahad, sest kliendid arvavad, et küsimuses on koolitatud jurist mitte võhik.

Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee

Tanel Melk
loe lisaks
Mõistetele „jurist“ või „juristi abi“ ei ole antud seaduses definitsiooni, samuti ei ole üheselt määratletud terminit „juristi kvalifikatsioon“, mistõttu võib praktikas tulla ette ka olukordi, kus juristina tegutseval isikul ei ole juriidilist kõrgharidust.

Termin "juristi abi" viitab praktikas üldjuhul pigem juriidilise hariduse puudumisele (samas võib see olla omandamisel). Tegemist on sisuliselt pigem sekretär-assistendiga.

Määratlust „õigusteaduskonna üliõpilane“ on võimalik kasutada, kui Teid ei ole ülikoolist eksmatrikuleeritud ning olete jätkuvalt üliõpilaste nimekirjas.

Samas on oluline märkida, et kohtus klientide esindamine eeldab juriidilise kõrghariduse olemasolu.

Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee