Äriõigus

Küsimuses ei olnud nimetatut märgitud, kuid eeldame, et antud juhul on osanike osad võrdsed. Kui soovitakse äriühingu tegevus lõpetada, siis annab seadus selleks erinevad võimalused, millest peamiselt rakendatakse likvideerimist või sundlõpetamist. Asjas konkreetse vastuse andmiseks oleks vaja eelnevalt tutvuda ka osaühingu põhikirjaga ning teada, milline on juhatuse liikmete esindusõigus (ühine või iga juhatuse liige saab esindada ühingut).

Osaühing lõpetatakse osanike otsusel või sundlõpetatakse kohtuotsusega. Vabatahtliku lõpetamise aluseks on osanike koosolek, kus otsuse peab heaks kiitma vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanikest. Kuna kaasusest tulenevalt ilmselt teine osanik takistab selle läbiviimist, siis ilmselt vabatahtlik osanike otsuse alusel äriühingu lõpetamine kõne alla ei tule.

Sundlõpetamisel lõpetatakse osaühing kohtumäärusega. Üldjuhul on selle põhjuseks ettevõtte või selle tegevuse mittevastavus seadustele. Kui puudusi on võimalik kõrvaldada, annab kohus selleks aega, selleks et ettevõtte tegevust saaks ikkagi jätkata. Levinuimad põhjused on lõpetamisotsuse tegemata jätmine (nt olukorras, kus OÜ’l on netovara vähem, kui pool osakapitalist või vähem kui 2500.- € või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, kuid osanikud ei ole otsustanud osakapitali vähendamise või suurendamise, pankrotiavalduse esitamise, OÜ lõpetamise, jagunemise vms, või otsustanud tarvitusele võtma muid meetmeid); juhatuse ametiaja lõppemisel ilma uute juhatuse ametisse määramiseta; ettevõtte tegevuse mittevastavus seadustele. Kahjuks sel juhul tuleb osanikul esitada avaldus kohtule, mida Te küsimusest nähtuvalt teha ei soovi.

Seaduse kohaselt võib kohus osaühingu hagi alusel osaniku osaühingust välja arvata. Sellise hagi esitamine on võimalik, kui juhatuse liikmetel ei ole ühist esindusõigust. Kahjuks ka eelnimetatu toimub läbi kohtumenetluse.

Kui soovite asja kohtuväliselt lahendada, siis ainuke võimalus on teise osanikuga kokkuleppele jõuda. Juhul, kui osanike osad on võrdsed ning mõlemad on juhatuse liikmed, ei saa sisuliselt ühtegi otsust kumbki neist ainuisikuliselt teha, millest tulenevalt ongi vaja kas jõuda kokkuleppele või lahendada olukord läbi kohtumenetluse.

Lisaks võib juhatuse liikme tegevus olla käsitletav OÜ vara omastamisega, kui juhatuse liige on võtnud asjad enda valdusesse, kasutab neid kui omanik ja keeldub asjade tagastamisest. Omastamisega on tegemist ka juhul, kui selliselt käituv isik on OÜ osanik - OÜ vara on ka selle osaniku jaoks alati võõras ehk OÜ vara omastamises saab süüdi mõista ka OÜ osaniku.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressilinfo@melk.ee.


Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee