Äriõigus


Küsimus: Kuidas vormistatakse Äriregistris osaluse muutus, kui üks osanik jättis tähtajaks täiendava sissemakse tegemata?22.03.2013

Osakapitali suurendamisel teine osanik ei tasunud ka korduvate tähtaegade puhul täiendavat sissemakset. ÄS § 156 lg 3 alusel ta kaotab osa suurendamise õiguse. Seega väheneb tema nn osalusprotsent osakapitalis. Kas sellisel juhul osade ümberjaotamine peab olema notariaalne tehing? Kas Äriregistrisse kandevalduse tegemiseks ei piisa osanike otsusest? Äriregister soovib, et see oleks notariaalne tehing. Kas see tehing on kvalifitseeritav kohustustehinguna või käsutustehinguna (ÄS § 4)?
Kas Teile on teada käesolevas asjas mõnda kohtulahendit?
Ette tänades,

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Osanik, kes ei tasu oma osa või osa nimiväärtuse suurendamise eest õigeaegselt, on kohustatud maksma osaühingule viivist seaduses sätestatud ulatuses, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Juhatus saadab maksega viivitavale osanikule teate nõudega tasuda makse kirjas näidatud tähtaja jooksul, märkides, et makse tasumata jätmisel kaotab osanik oma osa. Tasumise tähtaeg peab olema vähemalt üks kuu teate saatmisest. Kui osanik ei tasu puuduolevat summat teates nimetatud tähtaja jooksul, kaotab ta oma osa või osa suurendamise ja osaühingul on õigus võõrandada see teistele osanikele või kolmandatele isikutele. Osaniku poolt tasutud summat või selle osa, mis ei ületa 1/5 nimiväärtusest, osanikule ei tagastata. Osa võõrandamise tehing peab üldjuhul toimuma notariaalses vormis, va juhul, kui osa on kantud Eesti väärtpaberite keskregistrisse. Juhul, kui osa alles märgitakse osakapitali suurendamise käigus, siis tuleb Äriregistrile esitada avaldus osakapitali suurendamiseks ja ära näidata, kellele mingi konkreetne osa märgiti või kelle osa suurendati. Ka osakapitali suurendamise avaldus tehakse notariaalses vormis, va juhul, kui see esitada digitaalselt läbi ettevõtjaportaali.