Äriõigus

Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat (VÕS § 76 lg-d 1-2). Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (VÕS §76 lg 3). Kohustuse täitmise koht on sätestatud VÕS § 85. VÕS §100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Äriühing pidi raha maksma ära 5. septembril lepinguga või seadusega kindlaksmääratud viisil ja kohas õigustatud isikule, seda aga ei tehtud ning nõue võlgniku vastu muutus sissenõutavaks. Äriühingu juhatuse liiget loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks (TsÜS § 34 lg 1 ja ÄS § 181). Kohustuse täitmise kviitungi üleandjat ei loeta õigustatuks kohustuse täitmist vastu võtma, kui võlgnik teadis või pidi teadma, et üleandja ei olnud õigustatud kohustuse täitmist vastu võtma (VÕS § 95 lg 4).

Äriregister on deklaratiivne, mitte konstitutiivne register, mis tähendab, et juhatuse liikme volitused algavad vastava organi otsusega ja kehtivad sama otsusega määratud ametiaja lõppemise tõttu, tagasikutsumise või tagasiastumiseni. Juhatuse liikme kanne äriregistris, mis tehakse paratamatult ajalise nihkega, peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Äriregistri kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige ning kannet ei loeta kehtivaks tehingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma (ÄS §34 lg-d 2, 3).

Seega võib kokkuvõtvalt öelda, et kui arve tasuja teadis, et Imre pole enam juhatuse liige, siis suure tõenäosusega ei ole arvet korrektselt tasutud ja selle tasumist saab neilt uuesti nõuda. Kui aga arve tasuja polnud teadlik, et Imre pole enam juhatuse liige, siis tuleks nõue esitada hoopis Imre vastu.

Imre puhul märgin lisaks, et tema tegevus juhatuse liikmena võib olla käsitletav äriühingu vara omastamisega, kui juhatuse liige on võtnud raha enda valdusesse KarS §201 tähenduses.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee