Liiklus- ja sõidukikindlustus


Küsimus: Kas korterites juhtunud avariide puhul on kindlustus soostunud arvestama ka kulumit?27.02.2019

Autode ja liiklusvahendite puhul arvestatakse kindlustusjuhtumi puhul kulumit ja ei maksta välja uue auto hinda ja ei remondita autot sellisesse seisus, nagu tehasest oleks tulnud. Jalgratastest kompenseeritakse vaid jääkväärtuse osa. Teisiti aga on lugu korterite remondi kompenseerimisel kohtuvaidluste puhul st kindlustus otsib välja süüdlase ja nõuab sellelt korteri remondi eest raha välja oma lepingupartnerite kõrgete hindadega ja umbkaudsete kalkulatsioonide põhjal.
Kas võiks paluda teie arvamust selle probleemi puhul. Võibolla saate tuua näiteid või kohtulahendeid, kus ka korterites juhtunud avariide puhul on kindlustus soostunud arvestama kulumit. Kuidas saab olla õiglane selline praktika, et paarkümmend aastat remontimata st amortiseerunud korteri remondi peab see majaelanik, kelle korerist ühine torustik lekkima hakkas, praeguste turuhindadega kinni maksma? Niimoodi ju kahjukannataja rikastub alusetult? Õiglane oleks ju kahjutekitajal maksta ainult jääkväärtuse summa piires? Ülejäänud summa peaks maksma kindlustus, kes on lubanud oma kliendile uueväärse eest tasumise?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Lauri Potsepp
loe lisaks
Kodukindlustuse kahju hüvitamise üksikasjad on kokku lepitud kodukindlustuse lepingus. Seega ei saa üldist vastust anda. Küsimuses toodud väited nagu oleks kindlustushüvitise arvutamisel üldiselt tavaks kulumiga arvestada, ei pruugi olla õiged. On ju näiteks liikluskindlustuse puhul tavaline, et kindlustusandja kannab kasutatud sõiduki remontimisel kogu remondikulu, st remondi summast kulumit maha ei arvata.

Kahju hüvitamise alusmõte on, et kahju hüvitamisega püütakse panna kannatanu olukorda, mis oleks võimalikult sarnane juhtumi eelse olukorraga. Asja kahjustumisel on eesmärgiks vara koosseisu säilitamine, st näiteks veekahju saanud korteris tuleb taastada põrandad, seinad ja mööbel. See, et peale remonti võib korteri seisund olla parem, kui enne, on paratamatu ja selle võrra ei saa hüvitist vähendada. Oleks ju ebaõiglane, kui kasutatud, kuid kasutuskõlbliku mööbli asemel antakse raha nii, et kannatanu peaks enda jaoks uue mööbli soetamiseks raha juurde panema.