Liiklus- ja sõidukikindlustus


Küsimus: Kas veeavarii järgse kahju suuruse hindamine kahju põhjustaja seljataga on kindlustuses tavaline praktika?24.11.2017

Minule kuuluvas korteris toimus veeavarii, mille tagajärjel voolas vesi alumisele korrusele. Minu korteril ei ole kindlustuslepingut sõlmitud, naabri korteril on. Vahetult pärast juhtumit kindlustusfirma poolt laekunud teatele kinnitasin kohe ja kirjalikult, et olen teadlik ja võtan süü omaks. Juhtum leidis aset juulikuus. Sestsaadik olen korduvalt kirjalikult palunud kindlustusfirmat teavitada mind asjade käigust, eriti kahju suuruse kohta. Minu pärimisele ei ole ühtegi vastust tulnud. Käes on novembri lõpp, aga mina olen siiani teadmatuses. Telefonitsi suheldes, sain vastuseks, et võib juhtuda, et kahjunõue jõuab minu kätte alles kahe-kolme aasta pärast, kuna järjekord olevat pikk.
Kas kahju suuruse hindamine kahju põhjustaja selja taga on tavaline praktika? Mis aja jooksul peab kindlustusfirma teavitama mind kahju suurusest ja millal esitama kahjunõue? Kui palju peab kindlustusfirma informeerima mind kahjukäsitlusest? Millised õigusaktid reguleerivad kindlustusfirma ja kahju põhjustaja vahelisi suhteid? Kelle poole võib pöörduda kaebusega?
Palun Teie abi. Lugupidamisega

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Lauri Potsepp
loe lisaks
Kindlustusandja on oma kliendiga kindlustuslepingus kokku leppinud, kuidas käib kahju hüvitamine. Kindlustusandja peab oma lubadust oma kliendile täitma sõltumata kolmandast osapoolest, sh sõltumata kahju tekitajast. Seega kahju hüvitamisel kindlustuslepingu järgi ei pea kindlustusandja kahju põhjustajat kaasama.

Eeltoodud ei õigusta siiski küsimuses kirjeldatud kindlustusandja käitumist. Kui kahju tekitaja soovib teada, mis summas ja millal talle tagasinõue on tulemas, siis on mõistlik, et kindlustusandja sellele vastab. Samuti ei saa mõistlikuks pidada, et kindlustusandja esitab tagasinõude kahju põhjustajale mitu aastat peale kahju hüvitamist. Teisalt peab kindlustusandja tagasinõude esitamisel Teile tõendama, et lähtus kahju hüvitamisel põhimõttest – hüvitada tuleb vähimad mõistlikud kulud juhtumi eelsele võimalikult lähedase olukorra taastamiseks. Kui juhtunust on palju aega möödas, võib selle tõendamine kindlustusandjal keeruline olla.

Kindlustusandjale läheb peale kahju hüvitamist üle kannatanu nõue kahju tekitaja vastu, see tuleb võlaõigusseaduse § 492. Muus osas reguleerivad kindlustusandja ja kahju tekitaja vahelisi suhteid eelkõige võlaõigusseaduse kahju hüvitamise (võlaõigusseaduse 7. peatükk) sätted.

Kindlustusandja ei pea kahju tekitajat teavitama kahjukäsitluse käigust. Kui kindlustusandja esitab tagasinõude, siis peab kindlustusandja tõendama nõude õigsust.

Pöörduge esmalt uuesti kindlustusandja poole, selgitage, kuidas soovite olukorra lahendada ning leidke kindlustusandjaga kokkulepe.