Liiklus- ja sõidukikindlustus


Küsimus: Kas see on tõesti võimalik, et kahjukannataja auto remont maksab samapalju kui selle auto turuväärtus?24.11.2014

Välisriigis toimus liiklusõnnetus, mille põhjustas Eesti auto, mille juht oli õnnetuse hetkel ebakaines olekus. Liiklusõnnetuseks oli kerge tagant otsasõit, mille tõttu kahjutekitaja auto vigastused olid sellised, mida sai ise tunni ajaga korda teha. Kahjukannatanu autol oli vigastuseks kerge muljumine pagasnikul ja veel mõningad muljumised. Kohal käis ka politsei, kes fikseeris, et tegemist oli kerge kokkupõrkega ning inimesed mingil moel vigastada ei saanud.
Nüüd esitas kahjutekitaja kindlustus hüvitise nõude, mida loomulikult ei vaidlusta. Küsimus on pigem hüvitise summas. Nimelt on summa võrdne antud auto turuväärtusega. Eestis oleks antud hüvitise eest saanud peaaegu 2 samaväärset autot ning sai vaadatud õnnetuse toimumise riigi samasuguseid müügis olevaid autosid ning ka nende väärtus jääb hüvitatud summa piiresse (pigem isegi on odavamad). Kas see on tõesti reaalne, et vara remont läheb kallimaks, kui on samaväärse auto turuhind ja kas selline remondiarve on tõesti põhjendatud ning kahjutekitajal tulebki maksta rohkem, kui on auto turuväärtus?
Lisaks esitati ka ravikulu arve, kuigi väideti, et keegi vigastada ei saanud ja ühtegi tervisehäda sel hetkel ei esinenud. Kas sel juhul ravikulu arve on põhjendatud?
Kas on ka tavapärane, et kindlustusandja, kellele tuleb hüvitis kahjutekitajal tasuda, ei ole kahjutekitajale esitanud ühtegi arvet ja ilma võimaluseta maksta hüvitis kindlustusandjale, loovutab nõude inkassofirmale?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Lauri Potsepp
loe lisaks
On võimalik, et liikluskindlustuse juhtumis kahjustada saanud sõiduki taastamise kulud on võrdsed sõiduki turuväärtusega. Selles, et kindlustusandja selles olukorras hüvitab sõiduki taastamise kulud, ei ole midagi erilist.

Ka see on võimalik, et õnnetuspaigas tundus, et keegi viga ei saanud, kuid hiljem tuleb välja, et mõni osaline vajas arstlikku läbivaatust või ravi. See, et õnnetuspaigas tundus, et keegi viga ei saanud, ei tähenda, et kindlustusandjal ei ole kohustust ravikulu hüvitada.
Nõude loovutamine inkassofirmale ilma, et kindlustusandja ei püüaks ise võlgnikuga kontakti saada, ei ole tavaline.

Teil on õigus tagasinõude suurusele vastu vaielda. Küsige kogu materjal, mis tõendab tagasinõude suurust, töötage see läbi ja esitage kindlustusandjale põhjendatud vastuväited. Oma vastuväiteid peate suutma ka tõendada.