Koerad

Meil on kodus 3-aastane koer. 2 last, 9-aastane ja 2-aastane. Eile hammustas koer vanemat last näost. Õnneks midagi hullu ei olnud, õmmelda ei olnud vaja, kahest kohast väike haav (hambajälg, millele pandi peale geel ja side).

Juhtus niimoodi: koer magas diivanil, laps tuli pani näo tema näo vastu ja sikutas kõrvadest. Loomulikult koer ehmatas või vihastas, sest see oli ootamatu.

Olen korduvalt vanemale lapsele öelnud, et ta ei kiusaks koera, eriti kui too magab või sööb. Ka väiksel üritan silma peal hoida ja keelata ning seletada, kui läheb koera kiusama. Aga samas ei tohiks ju koer oma pereliikmete peale kogu aeg uriseda ja kuri olla.

Nüüd ei oskagi seisukohta võtta, mida koeraga ette võtta. Tunnen, et see oleks justkui vihje, et järgmine kord võib asi lõppeda väga halvasti, ning koer vaja magama panna või ära anda. Lapse hammustamine peaks ju piisav põhjus olema - ei saa ju tragöödiat ootama jääda. Samas on ju koer pereliige, tunnen ennast nii õudsa inimesena. Võtan koera ja 3 aastat hiljem üritan temast lahti saada.

Tegemist emase Staffordshire terjeriga (pabereid ei ole).

Saan aru, et oleme ise teda valesti kasvatanud. Ehk liiga ära hellitanud. Pole paigas reeglid ning koer tunneb ennast tähtsamana, kui teised. Aktsepteerib ainult meest, minu peale uriseb ka vahel. Muutus kuskil aasta tagasi, enne oli väga sõbralik kõigi (koerte, kasside, võõraste, laste) vastu.

Kuidas toimida? Kas on võimalus, et saame ise tema ümberkasvatusega hakkama, sest koolitus on meie jaoks kallis "lõbu". Või parem on sellist tõugu koer ära anda või magama panna, kuna tal esineb agressiooni märke.

Ette tänades!