Kassid

Tere!
Võtsime endale viis päeva tagasi 3-kuuse kiisupoja. Kass on elanud peres, seega ei ole tegemist varjupaiga ega tänavakassiga. Kiisule järgi minnes magas ta oma ema kaisus ja tundis ennast vabalt. Kui jõudsime meie koju, pages kass sisuliselt kohe diivani alla. Enne seda hoidsin teda süles, ta oli väga pinges ja hirmul, kuid ei sisisenud ega küünistanud.
Diivani alt esimesel päeval välja ei tulnud. Öösel, kui kõik magasid, tuli ta välja, sõi ja käis liivakastis. Nii on see nüüd siiani - päev läbi istub ta voodi all ning välja tuleb vaid öösel. Öösel käib ta terves korteris päris julgesti ringi, mängib oma mänguasjadega, näub pidevalt ja otsib muud meelelahutust (näiteks kiskus pesurestil kuivava pesu ükshaaval alla :) ) Öösel on tulnud ka korraks voodisse uudistama, aga nii kui märkab, et silmad avan või kui ennast liigutan, kaob välgukiirusel. Sellest kõigest järeldan, et kass ei pelga mitte uut kohta, vaid inimesi (peres kolm liiget). Mida peaks tegema? Kas peaks kiisu voodi alt välja võtma ja teda süles hoidma ning silitama? Kaissu võtma teki alla? (seda korra proovisin - silitamine ja sügamine talle meeldis ja korraks ta isegi uinus - kuniks ma ennast liigutasin ja ta lõpuks ennast teki alt minema vingerdas). Olen mures, et äkki ta ei harjugi meiega ning jääbki meil "voodialuseks" kassiks. Palun nõu. Aitäh!