Majavamm, hallitusseened
Küsimus: Millised peks olema põrandaaluse sundtulutamise sisseneva ja väljuva õhu õhuniiskus, et saaks hinnata põrandaaluse seisukorda?29.10.2014
Tere!
Elan 100 aastat vanas palkidest majas, vundamendiks kivid reas. Ehitasime 10 aastat tagasi ühte tuppa põranda, tellistest postidele 30 cm, taladel soojustuseks klaasvill 15 cm, laudadest põranda. Kilet laudade alla ei pannud. Toa põrand on soe ja praegu tugev ka tundub olevat. Tänavu ehitasime kõrvaltoas teist põrandat, siis nägime, et soojustuse alused roovlatid, mis hoidsid soojustust, olid sel toal mädad, põrandaalune haises (ventilatsioon puudus seal praktiliselt). Nüüd kardan, et see põrand vajub ka kokku. Nüüd tegin 10cm ventilatsiooni augu selle toa põranda alla vundamendi sisse. Enamaga ei saanud hakkama. Kõrvaltuppa ehitasin uue põranda ka postidele, alla 20cm liiva siis jäi 10-15cm õhku, tuuletõke, 15cm kivivilla, laudpõrand. Uuel põrandal, 13m2, tegin vundamendi sisse ventilatsiooni auke rohkem, 4 8cm auku. Suvepäevadel puhusin mõlema toa põranda alla ventilatsiooni august ventilaatoriga (tolmuimeja, arvuti emaplaadi ventikas) õuest õhku. Ega sinna pandud liiv ei saanud ehituse käigus küllaldaselt kuivada. Paari nädala ventileerimise järel seal vanemal põrandal põrandaalt välja tulev õhk enam ei haisenud. Õues oli siis niiskus 60-70%. Põranda alt välja tuleval õhul oli see 95% hommikul. Õhtuks sain kõige paremal juhul 80%. Küsimus oleks, missugune peaks olema või on seal põranda all tuulutus vahes oleva õhu normaalne niiskus ja temperatuur, kas tuleval suvel jätkaks tuulutamist, et vanemal põrandal eluiga pikendada. Kas majavammi jne seenekesi hävitaks põranda alla puhutav kloori hais. Müüakse kloori tablette, ventilaatori taha torusse asetades need, haisevad korralikult ja gaas läheb ilusasti põranda alla. Muidugi saab seda teha ainult suvel kui terve päev on toas kõik aknad ja uksed lahti.
Elan 100 aastat vanas palkidest majas, vundamendiks kivid reas. Ehitasime 10 aastat tagasi ühte tuppa põranda, tellistest postidele 30 cm, taladel soojustuseks klaasvill 15 cm, laudadest põranda. Kilet laudade alla ei pannud. Toa põrand on soe ja praegu tugev ka tundub olevat. Tänavu ehitasime kõrvaltoas teist põrandat, siis nägime, et soojustuse alused roovlatid, mis hoidsid soojustust, olid sel toal mädad, põrandaalune haises (ventilatsioon puudus seal praktiliselt). Nüüd kardan, et see põrand vajub ka kokku. Nüüd tegin 10cm ventilatsiooni augu selle toa põranda alla vundamendi sisse. Enamaga ei saanud hakkama. Kõrvaltuppa ehitasin uue põranda ka postidele, alla 20cm liiva siis jäi 10-15cm õhku, tuuletõke, 15cm kivivilla, laudpõrand. Uuel põrandal, 13m2, tegin vundamendi sisse ventilatsiooni auke rohkem, 4 8cm auku. Suvepäevadel puhusin mõlema toa põranda alla ventilatsiooni august ventilaatoriga (tolmuimeja, arvuti emaplaadi ventikas) õuest õhku. Ega sinna pandud liiv ei saanud ehituse käigus küllaldaselt kuivada. Paari nädala ventileerimise järel seal vanemal põrandal põrandaalt välja tulev õhk enam ei haisenud. Õues oli siis niiskus 60-70%. Põranda alt välja tuleval õhul oli see 95% hommikul. Õhtuks sain kõige paremal juhul 80%. Küsimus oleks, missugune peaks olema või on seal põranda all tuulutus vahes oleva õhu normaalne niiskus ja temperatuur, kas tuleval suvel jätkaks tuulutamist, et vanemal põrandal eluiga pikendada. Kas majavammi jne seenekesi hävitaks põranda alla puhutav kloori hais. Müüakse kloori tablette, ventilaatori taha torusse asetades need, haisevad korralikult ja gaas läheb ilusasti põranda alla. Muidugi saab seda teha ainult suvel kui terve päev on toas kõik aknad ja uksed lahti.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Ventilatsiooniavade tegemisel tuleb jälgida seda, et õhk liiguks. Ventilatsiooniavad peavad olema mõlemal pool hoonet ning vahevundamentide korral ka nendes. Tehes avad ainult ühele poole ei teki põrandaalust õhu liikumist (isegi mitte sundventilatsiooni korral). Üldine reegel on - iga 2 m tagant üks 80-100 mm ventilatsiooniava, kuid avade arv ja paigutus sõltub kindlasti vahevundamentidest (ka ahjuvundamendid) ja hoone kujust ning hoonealuse pinnase niiskustasemetest. Põrandakonstruktsioon on teil väga hästi lahendatud.
Suhtelist niiskust saab hinnata ainult koos temperatuuriga (nad on omavahelises sõltuvuses), seega ei oska teie näitudele hinnangut anda. Üldine reegel on selline, et 20 kraadise temperatuuri juures võiks õhu suhteline niiskusesisaldus jääda alla 70%. Siis on õhus veeauru vähem kui seente (nii puitu lagundavate kui hallitusseente) optimaalseks elutegevuseks vajalik.
Kloori tabletid ei aita probleemi lahendada, vaid hoopis ohustab teie tervist.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Ehitus > Majavamm, hallitusseened