Toitumine ja ülekaalulisus

Olen aastaid võidelnud ülekaaluga. Vahel on õnnestunud kaalu ka langetada umbes 10 kg ringis, aga siis on kõik jälle tagasi tulnud ja vahel rohkemgi. Olen 54. aastane naine ning endiselt ülekaaluline (82kg/160cm). Tõsi, vahepeal kaalusin ka 92kg, nii et võitlus käib ja väikseid edusamme on olnud.

Teoorias tean küll, mis on tervislik toit, aga tihti on siiski kogustega ja isudega probleem. Olen magusasõltlane ja asendan maiustused tavaliselt suure koguse puuviljadega. Ja eks patutoite tuleb ka vahel ette ja siis on lõpuks raske pidama saada. Söömahooge vallandavad nii stress, emotsioonid kui ka mingi toit ise. Olukord sarnaneb sõltlase käitumisele, ei suuda ennast pidurdada. Olen püüdnud aru saada, mis minuga toimub ja kuidas teha nii, et ei oleks neid söömasööstusid, olen käinud kunagi ka kaalujälgijate rühmas, aga probleem on jätkuvalt alles.

Lahenduste otsimine on mind viinud süsivesikutevaese toitumise teema juurde. Viimastel aastatel on olnud juttu LCHF toitumisest (vähe süsivesikuid, palju rasva). Ka meil Eestis on mõni inimene tõestanud, et selle abil on korralik kaalulangetamine võimalik ja veel näljatundeta ning veresuhkru näidud on ka ideaalsed olnud. Mõtlesin siis, et võin ju natuke proovida, kuidas see mulle mõjub. Tegin nüüd 4 päeva sellist toitumist, kus kalorid olid kontrollitud (1200-1500), kuid süsivesikuidv 4-5%, valke 16-17% ja rasva 79-81% ringis. Seega rohkelt võid ja kookosrasva, mõõdukalt muna, liha ja kala ning koort, aedvilja üsna natuke, aga vot teravilja, puuvilja ja muud magusat üldsegi mitte.

Tulemuseks oli tõesti kiire kaalulangus, kindlasti läks see kõigepealt vee arvelt ja ka seetõttu, et 2. päeval tekkis kõhulahtisus, mis küll möödus, aga kaalunumbrit tublilt alandas. Kolme päevaga -3,4kg. Ja isude poolest oli päris rahulik olla, suutsin end kontrollida, kõht oli täis. Oleksin võinud nüüd hõisata, et lõpuks ometi!... Aga ohutuluke minus hakkas põlema, sest samas panin tähele seda, et igal õhtuti tekkis kerge iiveldus, oletan, et rohkest rasvast ja aegajalt olid ka kõhus kerged pisted, mis tekitasid tunde, et kas jälle läheb kõht lahti. Ei, rohkem kõhulahtisust ei tekkinud, aga need märgid tekitasid tunde, et mingi organ justkui tõrgub. On see kõhunääre vm?

Mõõdan vahel endal ka veresuhkrut, sest mu isa oli vanemas eas diabeetik ja minulgi on veresuhkru näit aastaid piiripealne olnud. Viimastel aegadel on kodus mõõtes vahel hommikuti söömata juba normist kõrgem 6,4-6,6. Perearstile ei ole ma veel pöördunud, mõtlen, et ehk saan toitumisega asja parandada. Lootsin nüüd, et süsivesikutevaene dieet aitab veresuhkru näitu parandada. Aga mu rasvadieedi teise päeva hommikul oli see koguni 7,7. Täna hommikul oli küll õnneks 6,4, aga tundub, et ikkagi liiga kõrge, kui arvestada, et olin eelmisel päeval tarbinud süsivesikuid kõigest 4,87% (Nutridata andmed). Kaal küll taas alanes -0,4kg päevaga, aga veresuhkru näitu lootsin paremat. Võibolla 4 päevaga ei saagi veel muutusi tulla? Olen segaduses. Kas veresuhkru alandamiseks peaks siiski rohkem süsivesikuid sööma ja samas rasva palju vähem? Mis on õige, kui diabeet ohustab? Kui keegi seletaks ... See rasvadieet võib mul kaalu alandada küll, kuid kahtlustan, et äkki on mul mingi organ selleks liiga nõrk või kahjustunud ja ei tule lihtsalt nii suure rasvakogusega hästi toime, sest lõpuks tekib õhtuti peale sööki kerge iiveldus? Korraks tekkinud kõhulahtisus, igapäevased pisted kõhus ja õhtused iiveldused annavad ju märku, et ma teen midagi valesti? Ei taha liigseid terviseriske võtta ja vist katkestan selle rasvadieedi. Samas jääb küsimus, kuidas veresuhkrut alandada, kas siis süsivesikud ei olegi need kõige suuremad vaenlased?