Liiklusõigus


Küsimus: Kas teehooldajal ei ole mingit vastutust hooldamata tee pärast?06.03.2015

Toimus avarii, kahe auto kokkupõrge libedal teel. Auto sõidukiirus 70 km tunnis (lubatud maksimaalne kiirus oli 90 km tunnis), autod sõitsid kolonnis pikivahedega. Rehvid vastasid nõuetele, juhid kained. Üks auto kaldus lörtsisel teel vastasuunavööndisse ja toimus kokkupõrge vastutuleva autoga. Inimohvreid ei olnud, juhid ja üks kaassõitja toimetati haiglasse kontrolli. Politseis õnnetus fikseeritud. Algatatud väärteomenetlus, kus süüdlaseks vastassuunavööndisse kaldunud autojuht. Teehooldaja ütluste kohaselt on teel tehtud libedustõrjet öösel kell 02.46. Patrullteenistus on antud teelõigu läbinud kell 12.10 päeval. Õnnetus toimus kell 12.15. Uuesti on antud teelõigul tehtud lume- ja libedustõrjet 15.44 samal päeval. Teehooldaja on seisukohal, et tee vastas õnnetuse toimumise hetkel nõuetele, viidates talvisele seisunditasemele 2. Tee on kattega maantee, kus tee seisundinõuded peaksid kehtima läbi aasta.
Tekib küsimus, et miks teehooldaja tegi lume- ja libedustõrjet uuesti samal päeval peale lõunat, kui enne õnnetuse juhtumist teelõik vastas nõuetele (vahepeal ei olnud sadanud ka lund)? Kohapeal on tehtud ka fotod tee seisukorrast, mis näitavad, et tee oli hooldamata, teel olid lörtsised vallid.
Kas avarii teinud autojuht oleks politseilt pidanud saama ka liiklusõnnetuse toimumise kohta mingi akti? Kas teehooldajal ei ole mingit vastutust hooldamata tee pärast ja kas vastassuunavööndisse kaldunud autojuht on ainusüüdlane?
Milline võiks tulla karistus liiklusõnnetuse eest?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Saan esitatud küsimustele vastata siiski vaid üldiselt, kuna õnnetuses osalenud juhtide, samuti teeomaniku vastutuse suhtes järelduste tegemine eeldab vältimatult ka liiklusõnnetuse kohta kogutud tõendite analüüsi, milleks käesolevas keskkonnas võimalus puuub.

Teeseaduse § 37 lg 6 sätestab, et teeomanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutuskõlbmatuse tõttu, samuti teeseaduse alusel antud õigusakti nõuete rikkumise tõttu tekitatud kahju. Teeseaduse § 10 lg 1 kohaselt peab teel olema võimalik ohutult liigelda ja tee peab vastama tee seisundi nõuetele. Teeomaniku vastutuse küsimuse lahendamiseks tuleb hinnata, kas teeomanik oli oma kohustused tee ohutus seisundis hoidmiseks täitnud ja kas teel oli võimalik ohutult liigelda.

Samas ei pruugi libe tee tuua vältimatult kaasa teeomaniku vastutust või välistada sõidukijuhi vastutust liiklusõnnetuse põhjustamise eest. Teeoludele vastava sõidukiiruse ning pikivahe hoidmine on eelkõige sõidukijuhi kohustuseks. See hõlmab sõidukijuhi kohustust veenduda ka selles, milline on tee seisund (libe, mittelibe jms) ja valida selline kiirus ja pikivahe, et säiliks kontroll sõiduki liikumise üle. Sealjuures tuleb hinnata, kas tee libedus oli juhi jaoks objektiivselt tajutav.

Karistuse suurus liiklusõnnetuse põhjustamise eest sõltub sellest, kas liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud tervisekahjustused kvalifitseeruvad raskete või kergetena. Esimesel juhul on tegemist kuriteoga, teisel juhul väärteoga. Kuritegude puhul sõltub karistuse ulatus saabunud tagajärjest (tervisekahjustus või surm) ja sellest, kas liiklusnõudeid rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest (KarS §d 422 ja 423). Väärtegude puhul näeb vastutuse ette LS § 223. Karistuseks võib määrata rahatrahvi kuni 1 200 eurot, aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuud. Samuti võib mõlema süüteoliigi puhul juhtimisõiguse äravõtmist rakendada lisakaristusena.